tüfa ta R, verbo

rügüm –

vt

machacar, moler.

Rügümgekey txapi. ‘Se machaca el ají.’ [MPZL]


iney indicativo condicional imperativo
iñche rügümün rügümli rügümchi
eymi rügümimi rügümülmi rügümge
fey rügümi rügümle rügümpe
iñchiw rügümiyu rügümliyu rügümyu
eymu rügümimu rügümülmu rügümmu
feyegu rügümigu rügümle egu rügümpe egu
iñchiñ rügümiyiñ rügümliyiñ rügüm
eymün rügümimün rügümülmün rügümmün
feyegün rügümigün rügümle egün rügümpe egün

Comparte esto: