tüfa ta p, verbo

püne –

vt

ocupar, usar.


iney indicativo condicional imperativo
iñche pünen püneli pünechi
eymi püneymi pünelmi pünege
fey püney pünele pünepe
iñchiw püneyu püneliyu püneyu
eymu püneymu pünelmu pünemu
feyegu püneygu pünele egu pünepe egu
iñchiñ püne püneliyiñ püne
eymün püneymün pünelmün pünemün
feyegün püneygün pünele egün pünepe egün

Comparte esto: