tüfa ta M, verbo

müle –

vi

estar, vivir; haber (cosas).

Kisu mülewetuy. ‘Se quedó solo.’ [MPZL]


iney indicativo condicional imperativo
iñche mülen müleli mülechi
eymi müleymi mülelmi mülege
fey müley mülele mülepe
iñchiw müleyu müleliyu müleyu
eymu müleymu mülelmu mülemu
feyegu müleygu mülele egu mülepe egu
iñchiñ müle müleliyiñ müle
eymün müleymün mülelmün mülemün
feyegün müleygün mülele egün mülepe egün

Comparte esto: