tüfa ta k, verbo

katxütu –

vt

detener, atajar, parar, interrumpir.

Katxütugeafuy. ‘Podría interrumpirse’. [MPZL]


iney indicativo condicional imperativo
iñche katxütun katxütuli katxütuchi
eymi katxütuymi katxütulmi katxütuge
fey katxütuy katxütule katxütupe
iñchiw katxütuyu katxütuliyu katxütuyu
eymu katxütuymu katxütulmu katxütumu
feyegu katxütuygu katxütule egu katxütupe egu
iñchiñ katxütu katxütuliyiñ katxütu
eymün katxütuymün katxütulmün katxütumün
feyegün katxütuygün katxütule egün katxütupe egün

Comparte esto: